Teie ostukorv on tühi.
Punapeet "Cervena Kulata"
Punapeet ''Cervena Kulata'' (Punakuul).
Varajane, külmakindel, ennakõidumisele vastupidav sort. Tõusmetest kuni tehnilise küpsuseni 65-90 päeva.
Juurvili ümmargune, kaaluga 220-500 g. Viljaliha tumepunane, violetse värvinguga, mahlakas, õrn ja väga maitsev. Saagikus 3-5 kg/m.
Optimaalne idanemise temperatuur +18+20°C. Hea säilivusega. 1 gramm = 40-60 seemet.
* Pinnase ettevalmistus - sügisel kaevatakse pinnas sügavalt läbi. Väetatakse kilo superfosfaadiga ja 2 kilo kaalium sulfaadi või tuhka. Kevadel kaevatakse madalamalt.
Peeti võib külvata 2-3 aasta pärast, peale värske sõnniku või kompostiga väetamist. Mai keskel on paras aeg peedi külvamiseks. Peet oleks justkui ammu tuntud. Kuid tal on siiski oma saladused.
Peet on väga nõudlik valguse suhtes, kuid talub hästi soolast, st. ta võib kasvada soolasel pinnasel. Peedil on palju sorte. Need on "Siberi lame", "Egiptuse Lame": ümmarguste viljadega sordid.
Nende kasvuaeg on lühem ja nad sobivad paremini Siberi tingimustes. Siiski on aednikud katsetanud ka "silindrilise" peediga, mis vastavalt oma kujule kasvab tugevalt maast välja.
Liiga tiheda külvi korral võivad ka ümarate sordide juurikad maast välja kasvada, kuid seda ei tohiks lasta juhtuda.
Peedi seeme on kobar, mis moodustub 3-5 õiest ja milles on 3-5 seemet, sellepärast tulevad tõusmed rühmadena. On ilmunud ka üheviljalised seemnesordid. Ühest seemnest tuleb üks taim.
Optimaalne idaneemistemperatuur on 11 kraadi. Alla 4 kraadi seemned ei idane, kuid ei kaota mullas ka idanemisvõimet.
Idanenud seemned kannatavad temperatuuri kuni miinus 3-4 kraadi, juurikad kannatavad miinus 1-2 kraadi. Madalamal temperatuuril nad külmuvad ja säilitamisel hakkavad mädanema.
Optimaalne kasvutemperatuur on 15-23 kraadi. Nõudmised niiskusele on eriti suured kasvamise algperioodil. Täiskasvanud taimed on vähenõudlikumad, kuna juuresüsteem tungib väga sügavale.
Siiski, liigse kuivuse korral muutub peet kõvaks, lehed muutuvad pehmeks ja kuivavad enneaegselt.
Väga halvasti kasvab peet liigniiskes või happelises mullas. Sellepärast ei tasu teda külvata raskesse happelisse mulda.
Peet on väga nõudlik valguse suhtes. Mittepiisava valguse korral, puude, põõsaste või ehitiste varjus, liig tiheda külvi või ridade vahe puhul taimede lehed venivad pikaks ja moodustuvad väga väikesed juurikad. Liiga palju mineraalväetisi, eriti nitraate, ei soovitata kasutada, kuna peedid koguvad nitriteid. 15-20 mail külvatud seeme tõuseb juuni alguseks.
Kasta tuleb ettevaatlikult, et tõusmeid mitte ära uputada. Peamine tegevus sel perioodil, nagu ka teiste juurviljade puhul, on harvendamine.
On vaja, et tõusmete vahekaugus oleks tärkamisest peale 1-2 cm. Teine harvendamise, koos valikulise koristusega, on vaja teha juuli lõpus. Peedi, redise, naeri ja pasternaki taimede vahekaugus peaks olema 8-10 cm. Suuremat vahemaad taimede vahele jätta pole mõtet, kuna siis kasvavad nad üle ja pole nii maitsvad. Kasvuperioodil on vajalik regulaarne juurviljade kastmine.
Kui kastmises jääb pikk vaheaeg, peedi kiud kõvenevad ja kastmise jätkamisel või vihmade puhul juurikad lõhenevad.
Taimede nõrga arendu puhul on efektiivne väetamine 4 cm sügavusse vakku, mis on taimesreast 7 cm kaugusel. Ühele poole vakku pannakse granuleeritud superfosfaati, mis on segatud kaalium kloriidiga, aga teisele poole - karbamiid + kaaliumkloriid (10 grammi 1 meetri kohta). Peale väetamist on vaja kasta. Kui mineraalväetist pole, võib viia pinnasesse tuhka.
Kui peedi lehtedele tekkivad kollased ümmargused plekid, räägib see liighappelisest pinnasest ja selles pole küllaldaselt kaaliumi. Sel juhul on vaja kasta taimi lubjapiimaga, millesse on segatud kaalium kloriidi (300 g lupja ja 80 g, kaalium kloriidi 10 liitri vee kohta 20 meetrile).
Mõned aednikud kasvatavad peedi taimed ette. Pole vaja karta, selles pole midagi keerulist. Külvake peet kasti.
Kui ilmuvad esimesed tõusmed ja need kasvavad, esimesed lehed peavad olema kolme sentimeetri pikkused, istutatakse taimed ümber. Siis valmistatakse ette peenar. See kaevatakse hästi läbi ja äestatakse. Äestamine on väga oluline. Taimed istutatakse 8-10 cm vahega.
Esimestel päevadel tuleb taimi katta otsese päikesevalguse eest. See tähend ab, et harvendamise asendate sellise ümberistutamisega.
Peet kasvab suurepäraselt, kui aias on ruumi vähe, külvatakse peeti kugugi äärde, tühjaksjäänud kohtadele või rediste asemele. Külvi tähtajad ja meetodid. Külvata võib kahel perioodil – vara kevadel varase saagi saamiseks ja suvel talvikseks säilitamiseks. Külvata võib, kui muld on 10-12 cm sügavusel 7-10 mm.
Idanemise kiirendamiseks, eriti kui on õige külviaeg möödas, leotatakse peedi seemneid. Ei tohi külvata külmunud seemneid külma või kuiva mulda.
Lihtsal külvil peaks märkima pinna lintidega 40-50 cm ja 20-25 cm reavahedega. Võib külvata ka laiadesse vagudesse (8-10 cm) ja külvata neid 17-22 cm vahedega.
Seeme pannakse 2-3 cm sügavusele. Suvel peaks peeti külvama mitte hiljem kui juuli keskpaik. Nii kevadel kui suvel võib peedi taimi ette kasvatada. Taimed istutatakse välja 30–40 päeva vanuselt.
Kui aiaruumi pole palju, siis kasvatatakse peeti harva eraldi kultuurina, enamasti on kas kurgi või kartuli vahel või kuskil peenra ääres.
Hästi kasvab peet koos porgandiga. Seejuures peedi kvaliteet ja maitse muutuvad paremaks.
Hooldamine. Peedi seemned kujutavad endast kobarat, millest moodustub 4-5 taime, sellepärast on tähtis õigeaegne taimede harvendamine.
Esimene harvendamine tuleb teha esimese pärislehe ilmumisel, jättes taimed kasvama 1-2 cm vahedega, teine harvendamine tuleb teha, kui taimel on 4-5 lehte, jättes taimed 3-4 cm vahedega.
25-30 päeva pärast tuleb teha lõplik harvendamine jättes taimed 6-8 cm vahedega. Kasvama jäeakse kõige tugevamad taimed. Teise ja kolmanda harvendamise ajal on soovitav väetada.
Edasine hoolitsemise seisneb rohimises ja ridade vahede äestamises. Kasta ainult juhul, kui on põuaperiood.
Saagi koristamine ja säilitamine: juurviljad koristatakse hilja sügisel, enne külmade saabumist. Koristamisel juurikad puhastatakse mullast ja lõigatakse ära lehed.
Seejuures ei tohi juurikat vigastada, kuna see halvendab nende säilumist.
Varajane, külmakindel, ennakõidumisele vastupidav sort. Tõusmetest kuni tehnilise küpsuseni 65-90 päeva.
Juurvili ümmargune, kaaluga 220-500 g. Viljaliha tumepunane, violetse värvinguga, mahlakas, õrn ja väga maitsev. Saagikus 3-5 kg/m.
Optimaalne idanemise temperatuur +18+20°C. Hea säilivusega. 1 gramm = 40-60 seemet.
* Pinnase ettevalmistus - sügisel kaevatakse pinnas sügavalt läbi. Väetatakse kilo superfosfaadiga ja 2 kilo kaalium sulfaadi või tuhka. Kevadel kaevatakse madalamalt.
Peeti võib külvata 2-3 aasta pärast, peale värske sõnniku või kompostiga väetamist. Mai keskel on paras aeg peedi külvamiseks. Peet oleks justkui ammu tuntud. Kuid tal on siiski oma saladused.
Peet on väga nõudlik valguse suhtes, kuid talub hästi soolast, st. ta võib kasvada soolasel pinnasel. Peedil on palju sorte. Need on "Siberi lame", "Egiptuse Lame": ümmarguste viljadega sordid.
Nende kasvuaeg on lühem ja nad sobivad paremini Siberi tingimustes. Siiski on aednikud katsetanud ka "silindrilise" peediga, mis vastavalt oma kujule kasvab tugevalt maast välja.
Liiga tiheda külvi korral võivad ka ümarate sordide juurikad maast välja kasvada, kuid seda ei tohiks lasta juhtuda.
Peedi seeme on kobar, mis moodustub 3-5 õiest ja milles on 3-5 seemet, sellepärast tulevad tõusmed rühmadena. On ilmunud ka üheviljalised seemnesordid. Ühest seemnest tuleb üks taim.
Optimaalne idaneemistemperatuur on 11 kraadi. Alla 4 kraadi seemned ei idane, kuid ei kaota mullas ka idanemisvõimet.
Idanenud seemned kannatavad temperatuuri kuni miinus 3-4 kraadi, juurikad kannatavad miinus 1-2 kraadi. Madalamal temperatuuril nad külmuvad ja säilitamisel hakkavad mädanema.
Optimaalne kasvutemperatuur on 15-23 kraadi. Nõudmised niiskusele on eriti suured kasvamise algperioodil. Täiskasvanud taimed on vähenõudlikumad, kuna juuresüsteem tungib väga sügavale.
Siiski, liigse kuivuse korral muutub peet kõvaks, lehed muutuvad pehmeks ja kuivavad enneaegselt.
Väga halvasti kasvab peet liigniiskes või happelises mullas. Sellepärast ei tasu teda külvata raskesse happelisse mulda.
Peet on väga nõudlik valguse suhtes. Mittepiisava valguse korral, puude, põõsaste või ehitiste varjus, liig tiheda külvi või ridade vahe puhul taimede lehed venivad pikaks ja moodustuvad väga väikesed juurikad. Liiga palju mineraalväetisi, eriti nitraate, ei soovitata kasutada, kuna peedid koguvad nitriteid. 15-20 mail külvatud seeme tõuseb juuni alguseks.
Kasta tuleb ettevaatlikult, et tõusmeid mitte ära uputada. Peamine tegevus sel perioodil, nagu ka teiste juurviljade puhul, on harvendamine.
On vaja, et tõusmete vahekaugus oleks tärkamisest peale 1-2 cm. Teine harvendamise, koos valikulise koristusega, on vaja teha juuli lõpus. Peedi, redise, naeri ja pasternaki taimede vahekaugus peaks olema 8-10 cm. Suuremat vahemaad taimede vahele jätta pole mõtet, kuna siis kasvavad nad üle ja pole nii maitsvad. Kasvuperioodil on vajalik regulaarne juurviljade kastmine.
Kui kastmises jääb pikk vaheaeg, peedi kiud kõvenevad ja kastmise jätkamisel või vihmade puhul juurikad lõhenevad.
Taimede nõrga arendu puhul on efektiivne väetamine 4 cm sügavusse vakku, mis on taimesreast 7 cm kaugusel. Ühele poole vakku pannakse granuleeritud superfosfaati, mis on segatud kaalium kloriidiga, aga teisele poole - karbamiid + kaaliumkloriid (10 grammi 1 meetri kohta). Peale väetamist on vaja kasta. Kui mineraalväetist pole, võib viia pinnasesse tuhka.
Kui peedi lehtedele tekkivad kollased ümmargused plekid, räägib see liighappelisest pinnasest ja selles pole küllaldaselt kaaliumi. Sel juhul on vaja kasta taimi lubjapiimaga, millesse on segatud kaalium kloriidi (300 g lupja ja 80 g, kaalium kloriidi 10 liitri vee kohta 20 meetrile).
Mõned aednikud kasvatavad peedi taimed ette. Pole vaja karta, selles pole midagi keerulist. Külvake peet kasti.
Kui ilmuvad esimesed tõusmed ja need kasvavad, esimesed lehed peavad olema kolme sentimeetri pikkused, istutatakse taimed ümber. Siis valmistatakse ette peenar. See kaevatakse hästi läbi ja äestatakse. Äestamine on väga oluline. Taimed istutatakse 8-10 cm vahega.
Esimestel päevadel tuleb taimi katta otsese päikesevalguse eest. See tähend ab, et harvendamise asendate sellise ümberistutamisega.
Peet kasvab suurepäraselt, kui aias on ruumi vähe, külvatakse peeti kugugi äärde, tühjaksjäänud kohtadele või rediste asemele. Külvi tähtajad ja meetodid. Külvata võib kahel perioodil – vara kevadel varase saagi saamiseks ja suvel talvikseks säilitamiseks. Külvata võib, kui muld on 10-12 cm sügavusel 7-10 mm.
Idanemise kiirendamiseks, eriti kui on õige külviaeg möödas, leotatakse peedi seemneid. Ei tohi külvata külmunud seemneid külma või kuiva mulda.
Lihtsal külvil peaks märkima pinna lintidega 40-50 cm ja 20-25 cm reavahedega. Võib külvata ka laiadesse vagudesse (8-10 cm) ja külvata neid 17-22 cm vahedega.
Seeme pannakse 2-3 cm sügavusele. Suvel peaks peeti külvama mitte hiljem kui juuli keskpaik. Nii kevadel kui suvel võib peedi taimi ette kasvatada. Taimed istutatakse välja 30–40 päeva vanuselt.
Kui aiaruumi pole palju, siis kasvatatakse peeti harva eraldi kultuurina, enamasti on kas kurgi või kartuli vahel või kuskil peenra ääres.
Hästi kasvab peet koos porgandiga. Seejuures peedi kvaliteet ja maitse muutuvad paremaks.
Hooldamine. Peedi seemned kujutavad endast kobarat, millest moodustub 4-5 taime, sellepärast on tähtis õigeaegne taimede harvendamine.
Esimene harvendamine tuleb teha esimese pärislehe ilmumisel, jättes taimed kasvama 1-2 cm vahedega, teine harvendamine tuleb teha, kui taimel on 4-5 lehte, jättes taimed 3-4 cm vahedega.
25-30 päeva pärast tuleb teha lõplik harvendamine jättes taimed 6-8 cm vahedega. Kasvama jäeakse kõige tugevamad taimed. Teise ja kolmanda harvendamise ajal on soovitav väetada.
Edasine hoolitsemise seisneb rohimises ja ridade vahede äestamises. Kasta ainult juhul, kui on põuaperiood.
Saagi koristamine ja säilitamine: juurviljad koristatakse hilja sügisel, enne külmade saabumist. Koristamisel juurikad puhastatakse mullast ja lõigatakse ära lehed.
Seejuures ei tohi juurikat vigastada, kuna see halvendab nende säilumist.
* Teadlased on kinnitanud punapeedi raviomadusi. On kindlaks tehtud, et peedis sisalduvad bioloogilised happed mõjuvad soolestiku tegevusele hästi, betaiin soodustab toidust valkude omastamist ja osaleb aktiivselt holiini moodustamisel, mis soodustab maksa rakkude elutegevust. Sellepärast soovitatakse teda kroonilise kõhukinnisuse ja maksahaiguste puhul tarvitada 100-150 g päevas.
Peedi mahl, eriti segatult porgandi ja naeri mahlaga võrdsetes kogustes aitab verevaesuse puhul ja on üldiselt organismi tugevdav ja ainevahetust reguleeriv.
Peedi mahl meega on rahustav ja hea kõrge vererõhu korral. Suur joodi ja magneesiumi sisaldus tuleb kasuks vanematele inimestele, samuti haigetele, kellel on arterite ummistusi.
Geidelbergis - Saksamaal vanaaegses ülikooli väljaandes "Punane peet, kui täiendav ravivahend haigetele kellel on halvaloomuline kasvaja" kirjutab A. Frentsin maovähi, maksa tsirroosi, pärasoole vähi ja põievähi ravist riivitud toore peedi mahlaga.
Edasised uuringud näitasid, et põhiliseks vähjarakkude pidurdajaks on antotsiidid mida sisaldavad ka mitmed teised taimed nagu näit. mustsõstar jt. Kuid on teada, et punane peet on ligi kaheksa korda teistest tugevam. Kõik ei suuda kahjuks taluda punase peedi toorest mahla. Värskelt pressitud mahla tuleb hoida külmkapis vähemalt 3 tundi, peale seda omastab organism seda paremini.
Peale külmkapis mahla hoidmist tuleb seda soojendad toatemperatuurini. Kasutage suuremalt jaolt keedetud peeti, võimaluse korral valmistage salatit, millele lisage värsket peeti, jooge mahla ja te olete kindlustatud paljude raskete haiguste vastu.
Punane peet aitab ka kiirituse vastu. Ta viib organismist välja radioaktiivsed ained (seda omadust omab ka keedetud peet). Punane peet viib organismist välja ka raskemetallid (tina, elavhõbe).
Peet on väärtuslik köögivili. Peedid säiluvad hästi, seetõttu saab neid kasutada varskena aastaringi. Peet on küllaltki kuivakindel ja mitte eriti nõudlik pinnase suhtes.
Rohkem niiskust vajab ta kasvu algperioodil, enne leheroseti moodustumist. Samas ei talu peet ka ülekastmist - juurikad omandavad ebameeldiva maitse, taimed nakatuvad kergesti.
